Tervist!
Nagu sai lubatud, ja ma arvan, et see tuleb mulle ka kasuks, otsustasin teha blogi ja anda teile mingisugustki ülevaadet sellest, mis siin, Hollandis täpsemalt toimub. Väikene eellugu siis ka kõigile, kes pole veel päris täpselt aru saanud, et miks ma siin olen ja mida ma teen.
Ma olin terve gümnaasiumi mõelnud, et kui see õudus läbi saab, siis lähen kuhugi välismaale edasi õppima. Ma olin selles ikka enam kui kindel. 12.klassi alguses aga hakkasin mõtlema, et milleks, Eestis on ka ju väga tore( ja on ikka veel! ) ja otsustasin mitte minna. Peale lõpetamist ja veidike ebaõnnestumist tärkas mus jälle see mõte, et ''aga miks ma ikkagi kuhugi mujale ei lähe?'' Seiklushimuline ja püsimatu nagu ma olen, hakkasin asju ajama ja septembris saingi teada, et sain Leeuwardenis asuvasse Stendeni Ülikooli õppima media and entertainment managementi, ehk siis asja, mis mind arvatavasti kõige enam huvitab. Ütlesin Tallinna Ülikooli romaani keeltele head aega ja tulin ära. Kuna kool hakkab mul veebruaris ja kodu leidmisega oli suhteliselt keerulised lood, siis tulin Hollandisse juba peaaegu 3 nädalat enne kooli algust, et jõuaks end sisse seada ja elu enam-vähemgi joonele saada.
Tulles peatusin Kristiina juures Amsterdamis 3 ööd ja vot kus, Amsterdam hakkas mulle isegi lõpuks ometi meeldima! Esimesel õhtul tegime igasuguseid sigadusi linnas ja jõudsime koju küllalt hommikul. Teel koju leidsime ühe kuuse, mis lebas lihtsalt keset teed, otsustasime, et oleks hästi arukas sellega koos pilti teha, sest noh, kui tihti sa ikka Amsterdami kesklinnast kuuse leiad. Järgmisel päeval linnas kõndndides pidime naeru kätte surema, kui leidsime taaskord selle sama kuuse, aga selleks ajaks oli ta veidike oma asukohta muutnud ja lebas jalgrataste otsas. Ei oska tõesti kommenteerida.
Muud päevad olid veidike rahulikumad ja käisime linnas vaatamas kõiki neid veidrusi, millega need inimesed siin tegelvad ja no neid ei ole vähe! Näiteks on neil sellised kuuseehted:
Ma päris täpselt ei oska seda kirjeldada, mis asi see on, vast mingi meesmerineitsi või merimees pulgakommiga. Veider. Aga inimesed on siin üldjuhul väga sõbralikud, abivalmid ja võõraste inimestega räägitakse küllaltki palju ja kõikvõimalikes kohtades. Minuga räägitakse ka üpris tihti, aga väike segav faktor on see, et ma ei saa millestki mitte kunagi aru! Ma lihtsalt naeratan ja noogutan ja loodan, et nad ei arva, et ma täielik debiilik olen. Aga kui käisin uut telefoninumbrit saamas, siis selle 10 minutiga, mis ma selle poemüüjaga vestlesin, sain ma lisaks uuele numbrile ka teada, et see kutt oli elanud 7,5 aastat Kariibidel, 3 Jamaical ja 4,5 kuskil mujal ja muud toredat, mis ta seal tegi. Seega suhelda neile meeldib ja mulle ka hetkel, sest ma lihtsalt ei tea mitte kedagi.
Valgustan teid veidike ka oma elust. Elan ühes ridaelamus, kesklinnast umbes 10min jalutamist üle imeilusate kanalite( Leeuwardenis elab umbes 100 000 inimest). Jagan maja ühe hollandlase Timiga, ühe jaapanlase Hirokiga ja hetkel veel 2 Hong Kongi tüdrukuga, aga nad lahkuvad järgmisel pühapäeva ja siis peaksid asemele tulema uus tüdruk Hong Kongist ja üks poiss Jaapanist. Funfunfun. Igalühel meil on oma tuba ja ühiseks kasutamiseks on köök, elutuba, vets,vannituba ja väike sisehoov. Eilsega sain oma toa lõpuks ka sisustatud, algselt polnud siin üldse mitte ühtegi asja, nüüd näeb välja juba täitsa kobe. Ainult tekk on puudu ja öösel on jube külm magada, aga küll ma kunagi selle teki ka saan ja siis on kõik tibens-tobens.
Ma rohkem ei oskagi hetkel miskit rääkida, päevad lihtsalt möödauvad ja nii palju uusi asju peas, et lihtsalt ei tule meelde, millest kõigest rääkida tahtsin. Kui asjad arusaamatud või lihtsalt soovite küsida, siis ootan rõõmuga teie poolt mingit tagasisidet!
Panen siia mõned pildi Amsterdamist, sest hetkel ei saa ma kaamerast pilte arvutisse, sest mu Canonile ei sobi see juhe, mis ma kaasa võtsin. Üllatusüllatus.
Seniks aga dank u wel en vaarwel!
Nagu sai lubatud, ja ma arvan, et see tuleb mulle ka kasuks, otsustasin teha blogi ja anda teile mingisugustki ülevaadet sellest, mis siin, Hollandis täpsemalt toimub. Väikene eellugu siis ka kõigile, kes pole veel päris täpselt aru saanud, et miks ma siin olen ja mida ma teen.
Ma olin terve gümnaasiumi mõelnud, et kui see õudus läbi saab, siis lähen kuhugi välismaale edasi õppima. Ma olin selles ikka enam kui kindel. 12.klassi alguses aga hakkasin mõtlema, et milleks, Eestis on ka ju väga tore( ja on ikka veel! ) ja otsustasin mitte minna. Peale lõpetamist ja veidike ebaõnnestumist tärkas mus jälle see mõte, et ''aga miks ma ikkagi kuhugi mujale ei lähe?'' Seiklushimuline ja püsimatu nagu ma olen, hakkasin asju ajama ja septembris saingi teada, et sain Leeuwardenis asuvasse Stendeni Ülikooli õppima media and entertainment managementi, ehk siis asja, mis mind arvatavasti kõige enam huvitab. Ütlesin Tallinna Ülikooli romaani keeltele head aega ja tulin ära. Kuna kool hakkab mul veebruaris ja kodu leidmisega oli suhteliselt keerulised lood, siis tulin Hollandisse juba peaaegu 3 nädalat enne kooli algust, et jõuaks end sisse seada ja elu enam-vähemgi joonele saada.
Tulles peatusin Kristiina juures Amsterdamis 3 ööd ja vot kus, Amsterdam hakkas mulle isegi lõpuks ometi meeldima! Esimesel õhtul tegime igasuguseid sigadusi linnas ja jõudsime koju küllalt hommikul. Teel koju leidsime ühe kuuse, mis lebas lihtsalt keset teed, otsustasime, et oleks hästi arukas sellega koos pilti teha, sest noh, kui tihti sa ikka Amsterdami kesklinnast kuuse leiad. Järgmisel päeval linnas kõndndides pidime naeru kätte surema, kui leidsime taaskord selle sama kuuse, aga selleks ajaks oli ta veidike oma asukohta muutnud ja lebas jalgrataste otsas. Ei oska tõesti kommenteerida.
Muud päevad olid veidike rahulikumad ja käisime linnas vaatamas kõiki neid veidrusi, millega need inimesed siin tegelvad ja no neid ei ole vähe! Näiteks on neil sellised kuuseehted:
Ma päris täpselt ei oska seda kirjeldada, mis asi see on, vast mingi meesmerineitsi või merimees pulgakommiga. Veider. Aga inimesed on siin üldjuhul väga sõbralikud, abivalmid ja võõraste inimestega räägitakse küllaltki palju ja kõikvõimalikes kohtades. Minuga räägitakse ka üpris tihti, aga väike segav faktor on see, et ma ei saa millestki mitte kunagi aru! Ma lihtsalt naeratan ja noogutan ja loodan, et nad ei arva, et ma täielik debiilik olen. Aga kui käisin uut telefoninumbrit saamas, siis selle 10 minutiga, mis ma selle poemüüjaga vestlesin, sain ma lisaks uuele numbrile ka teada, et see kutt oli elanud 7,5 aastat Kariibidel, 3 Jamaical ja 4,5 kuskil mujal ja muud toredat, mis ta seal tegi. Seega suhelda neile meeldib ja mulle ka hetkel, sest ma lihtsalt ei tea mitte kedagi.
Valgustan teid veidike ka oma elust. Elan ühes ridaelamus, kesklinnast umbes 10min jalutamist üle imeilusate kanalite( Leeuwardenis elab umbes 100 000 inimest). Jagan maja ühe hollandlase Timiga, ühe jaapanlase Hirokiga ja hetkel veel 2 Hong Kongi tüdrukuga, aga nad lahkuvad järgmisel pühapäeva ja siis peaksid asemele tulema uus tüdruk Hong Kongist ja üks poiss Jaapanist. Funfunfun. Igalühel meil on oma tuba ja ühiseks kasutamiseks on köök, elutuba, vets,vannituba ja väike sisehoov. Eilsega sain oma toa lõpuks ka sisustatud, algselt polnud siin üldse mitte ühtegi asja, nüüd näeb välja juba täitsa kobe. Ainult tekk on puudu ja öösel on jube külm magada, aga küll ma kunagi selle teki ka saan ja siis on kõik tibens-tobens.
Ma rohkem ei oskagi hetkel miskit rääkida, päevad lihtsalt möödauvad ja nii palju uusi asju peas, et lihtsalt ei tule meelde, millest kõigest rääkida tahtsin. Kui asjad arusaamatud või lihtsalt soovite küsida, siis ootan rõõmuga teie poolt mingit tagasisidet!
Panen siia mõned pildi Amsterdamist, sest hetkel ei saa ma kaamerast pilte arvutisse, sest mu Canonile ei sobi see juhe, mis ma kaasa võtsin. Üllatusüllatus.
Seniks aga dank u wel en vaarwel!
No comments:
Post a Comment