We are all in our private traps

Täpselt pool vaheaega on mööda saadetud. Mitte millegi asjalikuga ma ausalt öeldes hakkama ei ole saanud veel, ma arvan vähemalt. Kaks nädalat sai koolis käidud ja nüüd jälle puhatud. Veidike nagu tahaks juba tagasi minna, sest inimesed toredad(kuigi ma näen neid peaaegu igapäev niikuinii) ja ma olen arvatavasti/loodetavasti enda jaoks leidnud kõige huvitavama/õigema eriala.
Eelmine nädal algas kehvasti - nimelt otsustas mingi asi mu sees, et nüüd oleks õige aeg haigeks jääda ning rabas mind jalust. Kolmapäeval oli ainult voodis ja lootsin, et asi hullemaks ei lähe, sest kes mind otsima tuleks kui ma totaalselt sant oleks, kodus oleks selleks näiteks ema, siin teda aga pole. Õnneks asi muutus paremaks üpris kiirelt ning reedeks olin juba püsti ja suutsin mõelda ka muudest asjadest, kui voodi ja taskurätikud.
Reede õhtul siis võtsin oma mitmekilose koti kätte ja hakkasin rongidega Tilburgi poole liikuma. Kuna Amsterdamist siia tulles eksisin ma ära ja jõudsin kaks ja pool tundi hiljem kohale, siis olin juba valmistunud selleks, et plaanitava 8 asemel jõuan sinna umbes 10 või 11. AGA kae imet, kõik sujus! Mina reisisin ja kõik sujus! Rong ei läinud katki, terroriste polnud, midagi ei kukkunud meile pähe - uskumatu! Tilburgis olin pühapäeva hommikuni E'l külas. Reedel suurt midagi ei toimunud, väljas ei käinud, polnud peaaegu kuu aega näinud, nii et istusime kodus ja vaatasime filme. Laupäeval näitas mulle Tilburgi ülikooli campust, linna. Tilburgi linna puhul on Hollandi kohta veider see, et seal pole kanaleid ja seega pole linn ka kõige ilusam, vähemalt kohalike arvates - midagi erilist seal näha pole, aga uus koht on alati uus koht ja ma ei saaks öelda, et Hollandis üldse kuskil inetu oleks. Õhtul käisime ta sõprade juures, mina ja viis hollandi kutti, kes rääkisid suure osa ajast hollandi keeles, success. Mulle tuleb muidugi kasuks kuulata inimesi rääkimas, ehk õpin siis selle rögiseva keele ära ka ükspäev. Kuigi peab mainima, et areng on toimunud ja varsti ehk hakkab midagi isegi koitma, lausetes on juba võimalik eristada mõningaid sõnu. Keeltega üldse segane lugu siin. Ma enam ammu ei saa aru, mis keeles ma mõtlen või ennast väljendada tahan. Vähemalt 3 keelt tiirlevad peas pidevalt ringi( inglise, hipsaania ja eesti) ning vahepeal lisandub sinna ka hollandi ja vene keel, nii et ei teagi kus, kellega mis keeles rääkida ning mida öelda, kuna väljendid on nii erinevad igas keeles.
Laupäev oli aga ka rahulik, nemad sõid võileibu(if you know what I mean) ja muidu vaatasime filme. Päris huvitav on siin nimelt see, et Friesland ( ehk see provints, kus ma elan) on täiesti teine maailm hollandlaste jaoks. See on hoopis teistsugune, keel on teistsugusem ja ülejäänud hollandlased aravad, et see on täiesti mõttetu, igav koht. Kui ütlesin, et ma elan Leeuwardenis, siis kõigi reaktsioon oli ühtne: ''MIKS sa SINNA kolisid'' või siis mu lemmiknali oli et ''Ma enne koliks Taani kui Leeuwardenisse''. Seega, kui soovite õigemat ja rohkemat tudengielu/öömelu, siis kolige lõunasse: Tilburg, Utrecht, Rotterdam, Maastricht või isegi Nijmegenisse ma arvan. Samas mina leian siiani, et inimesed on siin igaljuhul veidrad(nagu mina) / hullud / huvitavad igal pool ja Holland on nii pisike, et reisimine ( juhul kui on raha, et rongipilet osta või samas alati saab ka hääletada, näpunäiteid võin ka jagada selle koha pealt) ühest otsast teise on imelihtne ja kiire + igas kandis leidub ikka keegi, kelle juures peatuda.
Pühapäeva hommikul lahkusin siis Tilburgist, sest tal oli vaja õppida ja ma mõtlesin, et ilusat ilma ja rongipiletit ei tohi raisku lasta, nii et otustasin minna Utrechtisse veidikene linna uudistama. Ilm oli ilus ja kevadine, mis tähendab, et sain ka mõned fotojäädvustused tehtud. Linn oli ilus, ilm oli ilus ja ma tundsin, et olen väga õige otsuse teinud, et siia tulin ja täiesti uut elu elan ja avastan.
See nädal on nüüd möödunud piduselt, kuna vaheaeg on. Enamus on küll koju tagasi sõitnud puhkuseks, aga mõned üksikud on minuga siia jäänud, nii et kasutame igat õhtut kenasti ära. Eile oli Joriku 20s sünnipäev ja see nõudis ka suurt tähistamist. Kahjuks tema aga kodust kaugemale ei jõudnud...
Posituse lõpetaks ühe Paukuudisega, mis tabas mind eile õhtul nagu välk selgest taevast - nimelt mu kullakallis Matilde tuleb mind juba 24 päeva pärast külastama!!!!!!
Eufooria on tohutu ja nüüd saab hakata päevi lugema märtsini ning loomulikult ka Eesti Vabariigi aastapäevani!

( Lootuses paraneda kasutasin Kristella retsepti)

                                          ( Tilburgi ülikool )

                           (Campus'e plaan, kuna hooneid on ligi 15 vähemalt)

                                    (Tilburgi kesklinn)

(Mälestused möödnud nädalavahetusest ehk karnevalist)

                     (Bart Bakkerij - pagariäri. Isegi Leeuwardenis on üks)

                                        ( Utrecht)

               ( Imearmas kohvik väiksel Utrechti tänaval heinapallidega)

                         ( Ma arvan, et mu jaoks on sõnad üleliigsed)

                                 (Maailmarändur isiklikult)

                                                  (Perepilt)

                                  ( Armastan seda Saaremaa kontuuri)

                              ( Pilt ka neist kahest, kes mind kõikjale viivad)

Leave me where I'm having fun - that's lying in the morning sun

Lõppude lõpuks on ka kätte jõudnud see aeg, mil minu esimene nädal koolis möödas on. Tuleb tunnistada, et palju on teha - igaks tunniks kodutööd ohtralt, kuna tegemist on enamasti workshopidega, siis kui sul kodutööd tehtud ja esitatud pole, siis tundi ei saa ja kaotad punkte, sest osalemine on kohustuslik. Ehk kokkuvõtvalt -  kodutööd tuleb teha! Aga kurta ei saa, selleks ma siia tulin, et targemaks saada. Hetkel on meil mooduliks Media&Marketing, mis tähendab, et terve moodul tegeleme meie marketingiga ja õpime näitekes Business Economics, Research, peame koostama 9 nädala jooksul marketing plaani mingile tootele, meie valisime tooteks vitaminwater'i. Veel on PBL, aga seda on väga keeruline seletada, mis see on. Väiksed grupid, kellega meil on 2 korda nädalas tund ja iga kord peame mingeid probleeme leidma ning siis need ise lahendama, hetkel on probleemid ilmselgelt seotud marketingiga.  Aga moodulist kah veidi, see on 9 nädalat pikk ja see on alati erinevatest teemadest, näiteks need, kes alustasid septembris, teevad hetkel praktilist moodulit. Näitekes filmivad, salvestavad mingit muusikat, ajakirja toimetamine jne. Põnev, Põnev, Põnev!

Igapäevaelust siis nii palju, et päeva sisustab mul enamasti kool. Või siis ringi hulkumine. Päris veider on juba see, et kui minna linna, siis kohtab seal koguaeg tuttavaid. Proovisin ükspäev koolist koju tulla kell 3, aga teepeal kohtasin nii palju tuttavaid, kellega oli nii palju rääkida, et lõpuks jõudsin koju tund aega hiljem. Samuti sattusin samale peole ühe tüübiga, kelle juurde ma tuba tahtsin saada novembris. Ehk siis väga väike linn, sama tunne nagu Tallinnas Pirita Selveris juba - kunagi ei saa minna nii, et tuttavaid ei näeks. Huvitavat siis veel nii palju, et mu hästi toredal rattal on tekkinud mingi ebameeldiv komme visata kett maha. Lihtsalt niisama, samal ajal kui ma sõidan. Ma olen siis igakord üleni muda, rooste ja mingisuguse ollusega koos kui kohale jõuan. Tipphetk oli see, kui sõitsin reedel kooli, lörts sadas otse näkku mulle 2 kilomeetrit ja SIIS enne kooli otsustas ratas, et opaaa, viskame nüüd keti maha. Vantsisin siis ratas käekõrval kooli oma uute imeilusate saabastega läbi selle tuisu. Koolis juba umbes 10 minutit olles avastasin, et mul on ripsmetušš mööda nägu laiali!! ILUS !  Parim viis, kuidas päeva alustada kohe kindlalt ( siit ka tarkusetera - veekindel ripsmetušš on naistele must have siin). Aga ei, sellega ei piirdunud see tore päev. Õhtul otsustasin minna poodi, mõttega, et sööks midagi äkki. Ostsin asjad ära, toppisin kotti, panin koti õlale ja BOOM - kotisang läks katki. Kott kukkus maha, mul katkine kott, mustmiljon asja ja ratas. Kus on,  siis sinna tundub, et tuleb juurde. Lisaks veel ilma kohta ka seda, et ma ei ole oma elus varem nii veidrat ilma kohanud kui siin. Ühel päeval on kõik 4 aastaaega esindatud - öösel oli sügisene torm, hommikuks oli imeilus kevadpäike, lõunal oli lumetuisk, peale seda ilus suvine päike, siis sadas rahet, siis tuli päike ja sadas jälle vihma. Ja kõik see toimus ühel päeval, normaalne, absoluutselt. 

See nädalavahetus tähistati Lõuna-Hollandis ja ma ei tea, kus igalpool mujal riikides ka Carnavali. Lühidalt kirjeldades ja minu vaatevinklist on see asi siis selline: Kunagi oli see mingisugune katoliiklik püha, nüüd on see lihtsalt hea võimalus panna endale iga aasta erinev kostüüm selga ( seda teevad reaalselt KÕIK inimesed, noored-vanad, endale isegi tellitakse eraldi kostüümid selleks sündmuseks) ja pidutseda 3-4-5 päeva mitte millegi pärast. Minu reaktsioon oli sellele selline: ''That sounds like a normal thing to do. Party for 4 or 5 days. For nothing. In suits.''

Meie siin põhjas ei tähista sellist asja. Me oleme üldse hoopis teised inimesed ülejäänud hollandlaste jaoks. Keel pidavat erinev olema veidi ja lisaks me elame ka keset mitte midagit, kui nüüd aus olla. Tulles tagasi tähistamiste juurde, siis sellised need hollandlased kord on. Ma isegi arvan, et see on päris lahe, et inimesed viitsivad teha asju ja et üllatavalt paljud võtavad sellest osa. Midagi, mida me kõik vist õppida saaks. Aprilli lõpus on tulemas Koninginnedag mis siis tähedab kuningannapäeva. See on 30 aprill ja see on TOHUTULT suur püha, inimesed on reaalselt igal pool tänavatel ja pidutsevad. Kõige parema elamuse pidi saama Amsterdamis. Kahjuks see aasta ma ei saa osa võtta sellest, sest üllatus-üllatus ja saladuskatte all võin öelda, et on pisike plaan tulla korraks Eesti koju :) Aga mul on veel vähemalt 3 aastat peale seda aega sinna jõuda ja kui see aeg kätte jõuab, siis teen veidike uurimistööd vahepeal ja esitan teile veidi põgusama ülevaate sellest. 

Järgmine nädal hakkab meil vaheaeg. Ma tean, et see veider - 2 nädalat kooli ja siis juba vaheaeg. Me ise ei saa ka keegi aru, miks see vajalik on, aga no kui saab puhata siis saab puhata no. Mul on plaan sõita Lõuna-Hollandisse Tilburgi nädalavahetust veetma, sest seekord Eestisse ei jõua kuidagi. Samuti pidasime plaani teiste eesti tüdrukutega tähistada Eesti sünnipäeva nagu toredatele kodanikele kohane. 

Seniks aga - Dank je wel lugemise eest ja te ei kujuta ette kui väga tahaks hapukoorekooki ja vastlakuklit!

                     ( See on siis see saadanas ratas, kellest rääkisin. Vanakurat ise) 

                  ( Maja, mis vaatab mulle vastu iga hommik, kui uksest välja astun) 

                                        ( Selline näeb siis eest välja Minu kodu) 

                                              ( Kodutänavad aka kodukant)

                                                  ( Vaata eelmise pildi kirjeldust) 

                                       ( Mu kullakallis Hanna aka Montana Saksamaalt)

 ( Sellised punased rajad on mõeldud jalgratturitele. Jalakäijad ei ole väga oodatud nendele radadele kobistama) 

                                                        ( Meie Suurlinna peatänav) 

                                         ( Sarina leidis oma ratta sellises konditsioonis)

 ( Peatänav taaskord. Keset seda näete üht maja, keegi ei tea, miks see lihtsalt keset teed on ehitatud)

 ( Rahe)

                                      ( Keset kanalit on ehitatud bassein = ??? ) 

                                                  ( Kursavenna Jorise kodu)

                         ( Vana Tallinna tuvustus Kristiina nõudmisel - edukalt sooritatud )

                                                                  Adjö !

Long time no see

Kui ma ütleksin, et mul läheb hästi, siis ma ilmselgelt valetaks teile. Mul läheb hetkeseisuga ikka Väga hästi!
Vahepeal on päris palju kohti läbi käidud, uusi inimesi nähtud, uusi sõpru saadud ja veidraid asju tehtud. Eelmine nädal lahkusid meilt siis 2 Hong Kongi tüdrukut ning nende auks tehti kolmapäeval lahkumispidu meie juures. Palju hiina toitu, igasuguseid imelikke asju sai proovitud, mis olid väga, väga head. Kurb oli, aga lahkuma nad pidid. Kohtasin seal peol üht Koreast pärit poissi, kes oli Tallinnas käinud ning oli meeletult vaimustatud meie pealinnast, kui ka sellest, et ta eestlasega tuttavaks sai siin Hollandis. Reedel oli meil tervituspidu uutele elanikele : 1 poiss Jaapanist ja 1 tüdruk Hong Kongist. Siis sõime igasuguseid huvitavad Jaapani olluskeid ja molluskeid( okeiokei, nii hull polnud), aga kõik toit oli jube hea taaskord!
Laupäeva veetsin koos eestlastega klubis nimega Hemingway. Koju tulema hakates kukkusin seal samas klubi ees rattaga ilusti pikali, nii et käel nukid katki ja põlv sinine. Tavaline minu puhul, vähemalt silma ei saanud siniseks, nii kaua kõik hea.
Esmaspäeval hakkas meil tutvustav nädal koolis. Meie eriala tudengitest moodustati 5 erinevat gruppi, kellega meil nüüd esmaspäevast hakkab ka moodul ja PBL koos ( PBL - Problem Based Learning - toim). Meile näidati kooli ja tegime ka ühe proovitunni ühe õppejõuga, et kuidas meil asjad välja hakkavad nägema. Mina oma imeilusa käekirjaga loomulikult sain endale tahvlile kirjutaja rolli. Õhtul käisime bowlingus ning siis Pubcrawlil, nii et meile näidati pubitänava enam-vähem kõik kohad ära, mis on. Kolmapäeval oli meil taaskord kool, pidime tegema reklaamplakati ja reklaamklipi ühele meie kooli restorani köökidest ( meil on suur söögikoht, mille nimi on Canteen ja seal on erinevate köökide toidud nagu näiteks Aasia, Euroopa, Aafrika + kohvik ja niisama mingid snäkid). Hiljem käisime uisutamas ja õhtuks oli meil kõigil vaja ette valmistada mingisugune kava. Meie kava oli siis nö ajas rändamine. Võtsime erinevate kümnendite filmide soundtrackid ja esitasime mingisuguseid stseene nendest filmidest. Mina näiteks mängisin Baby't Dirty Dancing'st. Veel oli filmideks Pink Panter, Grease, Top Gun, Pulp Fiction, High School Musical ja lõppes Inception'iga. Hiljem oli veel quiz teemal muusika, filmid ja meedia ning kõigi nende ülesannete peale kokku valiti üks võitja. Ja üllatusüllatus, meie grupp oli vaieldamatult kõiges kõige parem, nii et võit tuli koju !!
Edasi läksime välja tähistama loomulikult, tantsisime terve õhtu. Eile käisime taaskord väljas, tantsisin hommikul poole viieni kursavenna, ta sõbra ja ühe hispaanlasega. Nüüd veidike kodus puhust ja homme taaskord kursavenna juurde kogunemisele.
Meil ausalt öeldes tohutult vedas selle grupiga, et kõik inimesed suhtlevad omavahel ja saavad läbi ja käime kõik koos väljas ja teeme asju koos. See on ikka väga, väga super. Esmaspäeval ootab mind ees siis juba kool kell 8.45. Ausalt öeldes, ei jaksa juba ära oodata! Ma tean, et üsna peagi hakkan ma kiruma kooli ja ilma ja kõike muud, aga hetkel ei leia ühtegi põhjust, miks peaks seda tegema. Kui rääkida ilmast, siis see on siis üpriski soojaks läinud. Üks päev oli isegi 10 kraadi sooja, roheline rohi on ammu väljas, ainuke ebameeldiv asi on tuul ja vihm, mida kohtab siin üpriski tihti. Seniks aga...

Adios amigos!

                                                           ( Kodukant on siis selline) 

                                                       ( Tudengitoit ja Eesti juust!!!!)

                (Plakat. Pööran tähelepanu Stendeni linnule, mis on minu joonistatud)

 ( Mingisugune imelik Hiina kookospiimaga ollus, kus sees on mingisugused tükid, mis meenutavad kõva tarretist. Maitse on tugev 4) 

                             ( MEM - Media and Entertainment Managament 1 koha auhind! ) 

( Endised elukaaslased, need 2 tüdrukut on nüüdseks tagasi Hong Kongis. Vasakpoolne poiss on hollandlane Tim ja paremal on jaapanlane Hirkoki)

                                                              ( Raili korea keeles) 

                                                ( Meie suurepärane MEM grupp ) 

                                                                    ( Lahkumispidu)

                         ( Vasakul sakslane Konstantin ja paremal sakslane Britta)