Lõppude lõpuks on ka kätte jõudnud see aeg, mil minu esimene nädal koolis möödas on. Tuleb tunnistada, et palju on teha - igaks tunniks kodutööd ohtralt, kuna tegemist on enamasti workshopidega, siis kui sul kodutööd tehtud ja esitatud pole, siis tundi ei saa ja kaotad punkte, sest osalemine on kohustuslik. Ehk kokkuvõtvalt - kodutööd tuleb teha! Aga kurta ei saa, selleks ma siia tulin, et targemaks saada. Hetkel on meil mooduliks Media&Marketing, mis tähendab, et terve moodul tegeleme meie marketingiga ja õpime näitekes Business Economics, Research, peame koostama 9 nädala jooksul marketing plaani mingile tootele, meie valisime tooteks vitaminwater'i. Veel on PBL, aga seda on väga keeruline seletada, mis see on. Väiksed grupid, kellega meil on 2 korda nädalas tund ja iga kord peame mingeid probleeme leidma ning siis need ise lahendama, hetkel on probleemid ilmselgelt seotud marketingiga. Aga moodulist kah veidi, see on 9 nädalat pikk ja see on alati erinevatest teemadest, näiteks need, kes alustasid septembris, teevad hetkel praktilist moodulit. Näitekes filmivad, salvestavad mingit muusikat, ajakirja toimetamine jne. Põnev, Põnev, Põnev!
Igapäevaelust siis nii palju, et päeva sisustab mul enamasti kool. Või siis ringi hulkumine. Päris veider on juba see, et kui minna linna, siis kohtab seal koguaeg tuttavaid. Proovisin ükspäev koolist koju tulla kell 3, aga teepeal kohtasin nii palju tuttavaid, kellega oli nii palju rääkida, et lõpuks jõudsin koju tund aega hiljem. Samuti sattusin samale peole ühe tüübiga, kelle juurde ma tuba tahtsin saada novembris. Ehk siis väga väike linn, sama tunne nagu Tallinnas Pirita Selveris juba - kunagi ei saa minna nii, et tuttavaid ei näeks. Huvitavat siis veel nii palju, et mu hästi toredal rattal on tekkinud mingi ebameeldiv komme visata kett maha. Lihtsalt niisama, samal ajal kui ma sõidan. Ma olen siis igakord üleni muda, rooste ja mingisuguse ollusega koos kui kohale jõuan. Tipphetk oli see, kui sõitsin reedel kooli, lörts sadas otse näkku mulle 2 kilomeetrit ja SIIS enne kooli otsustas ratas, et opaaa, viskame nüüd keti maha. Vantsisin siis ratas käekõrval kooli oma uute imeilusate saabastega läbi selle tuisu. Koolis juba umbes 10 minutit olles avastasin, et mul on ripsmetušš mööda nägu laiali!! ILUS ! Parim viis, kuidas päeva alustada kohe kindlalt ( siit ka tarkusetera - veekindel ripsmetušš on naistele must have siin). Aga ei, sellega ei piirdunud see tore päev. Õhtul otsustasin minna poodi, mõttega, et sööks midagi äkki. Ostsin asjad ära, toppisin kotti, panin koti õlale ja BOOM - kotisang läks katki. Kott kukkus maha, mul katkine kott, mustmiljon asja ja ratas. Kus on, siis sinna tundub, et tuleb juurde. Lisaks veel ilma kohta ka seda, et ma ei ole oma elus varem nii veidrat ilma kohanud kui siin. Ühel päeval on kõik 4 aastaaega esindatud - öösel oli sügisene torm, hommikuks oli imeilus kevadpäike, lõunal oli lumetuisk, peale seda ilus suvine päike, siis sadas rahet, siis tuli päike ja sadas jälle vihma. Ja kõik see toimus ühel päeval, normaalne, absoluutselt.
See nädalavahetus tähistati Lõuna-Hollandis ja ma ei tea, kus igalpool mujal riikides ka Carnavali. Lühidalt kirjeldades ja minu vaatevinklist on see asi siis selline: Kunagi oli see mingisugune katoliiklik püha, nüüd on see lihtsalt hea võimalus panna endale iga aasta erinev kostüüm selga ( seda teevad reaalselt KÕIK inimesed, noored-vanad, endale isegi tellitakse eraldi kostüümid selleks sündmuseks) ja pidutseda 3-4-5 päeva mitte millegi pärast. Minu reaktsioon oli sellele selline: ''That sounds like a normal thing to do. Party for 4 or 5 days. For nothing. In suits.''
Meie siin põhjas ei tähista sellist asja. Me oleme üldse hoopis teised inimesed ülejäänud hollandlaste jaoks. Keel pidavat erinev olema veidi ja lisaks me elame ka keset mitte midagit, kui nüüd aus olla. Tulles tagasi tähistamiste juurde, siis sellised need hollandlased kord on. Ma isegi arvan, et see on päris lahe, et inimesed viitsivad teha asju ja et üllatavalt paljud võtavad sellest osa. Midagi, mida me kõik vist õppida saaks. Aprilli lõpus on tulemas Koninginnedag mis siis tähedab kuningannapäeva. See on 30 aprill ja see on TOHUTULT suur püha, inimesed on reaalselt igal pool tänavatel ja pidutsevad. Kõige parema elamuse pidi saama Amsterdamis. Kahjuks see aasta ma ei saa osa võtta sellest, sest üllatus-üllatus ja saladuskatte all võin öelda, et on pisike plaan tulla korraks Eesti koju :) Aga mul on veel vähemalt 3 aastat peale seda aega sinna jõuda ja kui see aeg kätte jõuab, siis teen veidike uurimistööd vahepeal ja esitan teile veidi põgusama ülevaate sellest.
Järgmine nädal hakkab meil vaheaeg. Ma tean, et see veider - 2 nädalat kooli ja siis juba vaheaeg. Me ise ei saa ka keegi aru, miks see vajalik on, aga no kui saab puhata siis saab puhata no. Mul on plaan sõita Lõuna-Hollandisse Tilburgi nädalavahetust veetma, sest seekord Eestisse ei jõua kuidagi. Samuti pidasime plaani teiste eesti tüdrukutega tähistada Eesti sünnipäeva nagu toredatele kodanikele kohane.
Seniks aga - Dank je wel lugemise eest ja te ei kujuta ette kui väga tahaks hapukoorekooki ja vastlakuklit!
( See on siis see saadanas ratas, kellest rääkisin. Vanakurat ise)
( Maja, mis vaatab mulle vastu iga hommik, kui uksest välja astun)
( Selline näeb siis eest välja Minu kodu)
( Kodutänavad aka kodukant)
( Vaata eelmise pildi kirjeldust)
( Mu kullakallis Hanna aka Montana Saksamaalt)
( Meie Suurlinna peatänav)
( Sarina leidis oma ratta sellises konditsioonis)
( Keset kanalit on ehitatud bassein = ??? )
( Kursavenna Jorise kodu)
( Vana Tallinna tuvustus Kristiina nõudmisel - edukalt sooritatud )
Adjö !
( Sellised punased rajad on mõeldud jalgratturitele. Jalakäijad ei ole väga oodatud nendele radadele kobistama)
( Peatänav taaskord. Keset seda näete üht maja, keegi ei tea, miks see lihtsalt keset teed on ehitatud)
( Rahe)
( Kursavenna Jorise kodu)
No comments:
Post a Comment