Täpselt pool vaheaega on mööda saadetud. Mitte millegi asjalikuga ma ausalt öeldes hakkama ei ole saanud veel, ma arvan vähemalt. Kaks nädalat sai koolis käidud ja nüüd jälle puhatud. Veidike nagu tahaks juba tagasi minna, sest inimesed toredad(kuigi ma näen neid peaaegu igapäev niikuinii) ja ma olen arvatavasti/loodetavasti enda jaoks leidnud kõige huvitavama/õigema eriala.
Eelmine nädal algas kehvasti - nimelt otsustas mingi asi mu sees, et nüüd oleks õige aeg haigeks jääda ning rabas mind jalust. Kolmapäeval oli ainult voodis ja lootsin, et asi hullemaks ei lähe, sest kes mind otsima tuleks kui ma totaalselt sant oleks, kodus oleks selleks näiteks ema, siin teda aga pole. Õnneks asi muutus paremaks üpris kiirelt ning reedeks olin juba püsti ja suutsin mõelda ka muudest asjadest, kui voodi ja taskurätikud.
Reede õhtul siis võtsin oma mitmekilose koti kätte ja hakkasin rongidega Tilburgi poole liikuma. Kuna Amsterdamist siia tulles eksisin ma ära ja jõudsin kaks ja pool tundi hiljem kohale, siis olin juba valmistunud selleks, et plaanitava 8 asemel jõuan sinna umbes 10 või 11. AGA kae imet, kõik sujus! Mina reisisin ja kõik sujus! Rong ei läinud katki, terroriste polnud, midagi ei kukkunud meile pähe - uskumatu! Tilburgis olin pühapäeva hommikuni E'l külas. Reedel suurt midagi ei toimunud, väljas ei käinud, polnud peaaegu kuu aega näinud, nii et istusime kodus ja vaatasime filme. Laupäeval näitas mulle Tilburgi ülikooli campust, linna. Tilburgi linna puhul on Hollandi kohta veider see, et seal pole kanaleid ja seega pole linn ka kõige ilusam, vähemalt kohalike arvates - midagi erilist seal näha pole, aga uus koht on alati uus koht ja ma ei saaks öelda, et Hollandis üldse kuskil inetu oleks. Õhtul käisime ta sõprade juures, mina ja viis hollandi kutti, kes rääkisid suure osa ajast hollandi keeles, success. Mulle tuleb muidugi kasuks kuulata inimesi rääkimas, ehk õpin siis selle rögiseva keele ära ka ükspäev. Kuigi peab mainima, et areng on toimunud ja varsti ehk hakkab midagi isegi koitma, lausetes on juba võimalik eristada mõningaid sõnu. Keeltega üldse segane lugu siin. Ma enam ammu ei saa aru, mis keeles ma mõtlen või ennast väljendada tahan. Vähemalt 3 keelt tiirlevad peas pidevalt ringi( inglise, hipsaania ja eesti) ning vahepeal lisandub sinna ka hollandi ja vene keel, nii et ei teagi kus, kellega mis keeles rääkida ning mida öelda, kuna väljendid on nii erinevad igas keeles.
Laupäev oli aga ka rahulik, nemad sõid võileibu(if you know what I mean) ja muidu vaatasime filme. Päris huvitav on siin nimelt see, et Friesland ( ehk see provints, kus ma elan) on täiesti teine maailm hollandlaste jaoks. See on hoopis teistsugune, keel on teistsugusem ja ülejäänud hollandlased aravad, et see on täiesti mõttetu, igav koht. Kui ütlesin, et ma elan Leeuwardenis, siis kõigi reaktsioon oli ühtne: ''MIKS sa SINNA kolisid'' või siis mu lemmiknali oli et ''Ma enne koliks Taani kui Leeuwardenisse''. Seega, kui soovite õigemat ja rohkemat tudengielu/öömelu, siis kolige lõunasse: Tilburg, Utrecht, Rotterdam, Maastricht või isegi Nijmegenisse ma arvan. Samas mina leian siiani, et inimesed on siin igaljuhul veidrad(nagu mina) / hullud / huvitavad igal pool ja Holland on nii pisike, et reisimine ( juhul kui on raha, et rongipilet osta või samas alati saab ka hääletada, näpunäiteid võin ka jagada selle koha pealt) ühest otsast teise on imelihtne ja kiire + igas kandis leidub ikka keegi, kelle juures peatuda.
Pühapäeva hommikul lahkusin siis Tilburgist, sest tal oli vaja õppida ja ma mõtlesin, et ilusat ilma ja rongipiletit ei tohi raisku lasta, nii et otustasin minna Utrechtisse veidikene linna uudistama. Ilm oli ilus ja kevadine, mis tähendab, et sain ka mõned fotojäädvustused tehtud. Linn oli ilus, ilm oli ilus ja ma tundsin, et olen väga õige otsuse teinud, et siia tulin ja täiesti uut elu elan ja avastan.
See nädal on nüüd möödunud piduselt, kuna vaheaeg on. Enamus on küll koju tagasi sõitnud puhkuseks, aga mõned üksikud on minuga siia jäänud, nii et kasutame igat õhtut kenasti ära. Eile oli Joriku 20s sünnipäev ja see nõudis ka suurt tähistamist. Kahjuks tema aga kodust kaugemale ei jõudnud...
Posituse lõpetaks ühe Paukuudisega, mis tabas mind eile õhtul nagu välk selgest taevast - nimelt mu kullakallis Matilde tuleb mind juba 24 päeva pärast külastama!!!!!!
Eufooria on tohutu ja nüüd saab hakata päevi lugema märtsini ning loomulikult ka Eesti Vabariigi aastapäevani!
( Tilburgi ülikool )
(Campus'e plaan, kuna hooneid on ligi 15 vähemalt)
(Tilburgi kesklinn)
(Bart Bakkerij - pagariäri. Isegi Leeuwardenis on üks)
( Utrecht)
( Imearmas kohvik väiksel Utrechti tänaval heinapallidega)
( Ma arvan, et mu jaoks on sõnad üleliigsed)
(Maailmarändur isiklikult)
(Perepilt)
( Armastan seda Saaremaa kontuuri)
( Pilt ka neist kahest, kes mind kõikjale viivad)
Eelmine nädal algas kehvasti - nimelt otsustas mingi asi mu sees, et nüüd oleks õige aeg haigeks jääda ning rabas mind jalust. Kolmapäeval oli ainult voodis ja lootsin, et asi hullemaks ei lähe, sest kes mind otsima tuleks kui ma totaalselt sant oleks, kodus oleks selleks näiteks ema, siin teda aga pole. Õnneks asi muutus paremaks üpris kiirelt ning reedeks olin juba püsti ja suutsin mõelda ka muudest asjadest, kui voodi ja taskurätikud.
Reede õhtul siis võtsin oma mitmekilose koti kätte ja hakkasin rongidega Tilburgi poole liikuma. Kuna Amsterdamist siia tulles eksisin ma ära ja jõudsin kaks ja pool tundi hiljem kohale, siis olin juba valmistunud selleks, et plaanitava 8 asemel jõuan sinna umbes 10 või 11. AGA kae imet, kõik sujus! Mina reisisin ja kõik sujus! Rong ei läinud katki, terroriste polnud, midagi ei kukkunud meile pähe - uskumatu! Tilburgis olin pühapäeva hommikuni E'l külas. Reedel suurt midagi ei toimunud, väljas ei käinud, polnud peaaegu kuu aega näinud, nii et istusime kodus ja vaatasime filme. Laupäeval näitas mulle Tilburgi ülikooli campust, linna. Tilburgi linna puhul on Hollandi kohta veider see, et seal pole kanaleid ja seega pole linn ka kõige ilusam, vähemalt kohalike arvates - midagi erilist seal näha pole, aga uus koht on alati uus koht ja ma ei saaks öelda, et Hollandis üldse kuskil inetu oleks. Õhtul käisime ta sõprade juures, mina ja viis hollandi kutti, kes rääkisid suure osa ajast hollandi keeles, success. Mulle tuleb muidugi kasuks kuulata inimesi rääkimas, ehk õpin siis selle rögiseva keele ära ka ükspäev. Kuigi peab mainima, et areng on toimunud ja varsti ehk hakkab midagi isegi koitma, lausetes on juba võimalik eristada mõningaid sõnu. Keeltega üldse segane lugu siin. Ma enam ammu ei saa aru, mis keeles ma mõtlen või ennast väljendada tahan. Vähemalt 3 keelt tiirlevad peas pidevalt ringi( inglise, hipsaania ja eesti) ning vahepeal lisandub sinna ka hollandi ja vene keel, nii et ei teagi kus, kellega mis keeles rääkida ning mida öelda, kuna väljendid on nii erinevad igas keeles.
Laupäev oli aga ka rahulik, nemad sõid võileibu(if you know what I mean) ja muidu vaatasime filme. Päris huvitav on siin nimelt see, et Friesland ( ehk see provints, kus ma elan) on täiesti teine maailm hollandlaste jaoks. See on hoopis teistsugune, keel on teistsugusem ja ülejäänud hollandlased aravad, et see on täiesti mõttetu, igav koht. Kui ütlesin, et ma elan Leeuwardenis, siis kõigi reaktsioon oli ühtne: ''MIKS sa SINNA kolisid'' või siis mu lemmiknali oli et ''Ma enne koliks Taani kui Leeuwardenisse''. Seega, kui soovite õigemat ja rohkemat tudengielu/öömelu, siis kolige lõunasse: Tilburg, Utrecht, Rotterdam, Maastricht või isegi Nijmegenisse ma arvan. Samas mina leian siiani, et inimesed on siin igaljuhul veidrad(nagu mina) / hullud / huvitavad igal pool ja Holland on nii pisike, et reisimine ( juhul kui on raha, et rongipilet osta või samas alati saab ka hääletada, näpunäiteid võin ka jagada selle koha pealt) ühest otsast teise on imelihtne ja kiire + igas kandis leidub ikka keegi, kelle juures peatuda.
Pühapäeva hommikul lahkusin siis Tilburgist, sest tal oli vaja õppida ja ma mõtlesin, et ilusat ilma ja rongipiletit ei tohi raisku lasta, nii et otustasin minna Utrechtisse veidikene linna uudistama. Ilm oli ilus ja kevadine, mis tähendab, et sain ka mõned fotojäädvustused tehtud. Linn oli ilus, ilm oli ilus ja ma tundsin, et olen väga õige otsuse teinud, et siia tulin ja täiesti uut elu elan ja avastan.
See nädal on nüüd möödunud piduselt, kuna vaheaeg on. Enamus on küll koju tagasi sõitnud puhkuseks, aga mõned üksikud on minuga siia jäänud, nii et kasutame igat õhtut kenasti ära. Eile oli Joriku 20s sünnipäev ja see nõudis ka suurt tähistamist. Kahjuks tema aga kodust kaugemale ei jõudnud...
Posituse lõpetaks ühe Paukuudisega, mis tabas mind eile õhtul nagu välk selgest taevast - nimelt mu kullakallis Matilde tuleb mind juba 24 päeva pärast külastama!!!!!!
Eufooria on tohutu ja nüüd saab hakata päevi lugema märtsini ning loomulikult ka Eesti Vabariigi aastapäevani!
( Lootuses paraneda kasutasin Kristella retsepti)
(Mälestused möödnud nädalavahetusest ehk karnevalist)
No comments:
Post a Comment